Otsige maailmast - sisestage lause või sõna osa
[wpdreams_ajaxsearchlite]

Riigipühad, seletusi

Uusaasta

New Year

Uusaasta on püha, mil tähistatakse uue kalendriaasta algust. Lääneriikides, kus kasutatakse Gregoriuse kalendrit, on uusaasta 1. jaanuaril. Eestis on 1. jaanuari kui uusaastat nimetatud ka nääripäevaks. Eesti Vabariigis on 1. jaanuaril tähistatav uusaasta riigipüha, sellele eelnev tööpäev on töölepingu seaduse alusel 3 tunni võrra lühendatud.

Kolmekuningapäev

Epiphany

Kolmekuningapäev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris on see päev, kui kolm Hommikumaa tarka (kuningat) leidsid Jeesuslapse. Eesti rahvakalendris tähistas see jõuluaja lõppu, olles ühtlasi jõuluaja viimane püha. Sel päeval eestlased tõid veel õlgi tuppa, sõid pühade aja toite ja täitsid muid jõulukombeid[2]. Setumaal nimetati seda päeva veeristmine.

Rahvusvaheline naistepäev

International Women's Day

Rahvusvahelist naistepäeva tähistatakse iga aasta 8. märtsil. Naistepäev on ÜRO tähtpäevade nimistus ja ta on tuntud mitmel pool maailmas. Sel päeval korraldatakse vägivallavastaseid aktsioone, rahvusvahelisi foorumeid, kriisikeskuste abistamist. See on päev, kui räägitakse naiste muredest ja probleemidest. Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise algust on seostatud USA 1848. aasta reformidega, kui naised said mitmeid õigusi ja vabadusi. Veel on tähtpäeva seostatud 1908. aastaga, kui New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi. Täiesti juhuslikult puhkenud tulekahjus hukkus tookord 129 naist.

Suur neljapäev

Maundy Thursday

Suur neljapäev on vaikse nädala neljapäev. Suur neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunkt. Tuhkapäeval alanud patukahetsusaeg lõpeb armulauateenistusega suurel neljapäeval. Ühtlasi algab suure neljapäeva jumalateenistusega risti ja ülestõusmise paasapüha, ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha, mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust. Suur Neljapäev erineb oma iseloomult Suure nädala teistest päevadest. Piiblilugemiste peateemaks on armulaua seadmine, mis annab teenistusele pidulikku ja rõõmsat tooni. Lisaks on väga vana traditsioon meenutada Suurel Neljapäeval Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu.

Suur reede

Good Friday

​​Suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel. See kuulub kokku rea teiste pühadega, mis seostuvad Jeesuse eluga. Suur reede eelneb ülestõusmispühadele ning võib langeda kokku juudiusu paasapühadega. Kanooniliste evangeeliumite järgi löödi Jeesus tõenäoliselt risti reedel. Tõenäoliselt toimus see kas aastal 33 või 34. Kuuvarjutuse järgi otsustades toimus see reedel, 3. aprillil 33. aastal.

Ülestõusmispühad

Easter

Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad[1] on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist pärast ristilöömist. Samale ajale jääb ka maausuliste kiigepüha ehk munapüha. Ülestõusmispühade aja arvutamisel kasutavad katoliku ja õigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevuse tõttu langevad need ikkagi mõnel aastal erinevale ajale.

Töörahvapüha

Labour Day

Töörahvapüha on igal aastal tähistatav rahvusvaheline tähtpäev. Suurem osa maailmast tähistab seda 1. mail. Töörahvapüha tähistamise traditsioon on alguse saanud 19. sajandil Ameerikast. Alates 1880. aastast tähistatakse Ameerika Ühendriikides ja Kanadas töörahvapüha septembri esimesel esmaspäeval. Austraalias on töörahvapüha oktoobri esimesel esmaspäeval. Uus-Meremaal on töörahvapüha oktoobri neljandal esmaspäeval.

Taevaminemispüha

Ascension Day

Taevaminemispüha ehk Issanda taeva(sse)minemise püha ehk suur ristipäev on kristlik püha, mida tähistatakse 40 päeva pärast ülestõusmispühi, kuuenda lihavõttejärgse nädala neljapäeval. Püha tähistab Kristuse taevasseminekut, mis piibli järgi toimus neljakümnendal päeval pärast ülestõusmist. Taevaminemispüha pidamine on dokumenteeritud vähemalt 5. sajandi algusest. Seda mainivad korduvalt Johannes Kuldsuu ja Gregorios Nyssast. Liturgiline värv on valge.

Nelipühad

Pentecost

Nelipühad (kiriklikus kasutuses ka nelipüha, nelipühi, Kolmainu püha; kreekakeelne nimetus Πεντηκοστή Pentēkostē, 'viiekümnes [päev]'; kirikuslaavikeelne nimetus Пятидеся́тница Pjatidesjátnitsa, 'viiekümnes [päev]') on kristlik püha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele 50 päeva pärast Jeesuse Kristuse ülestõusmist ja 10 päeva pärast taevaminemispüha. See on kiriku sünnipäev. Nelipühad on seotud juudi pühaga šavuot, mis tähistab Jumalalt Moosesele Siinai mäel kümne käsu andmist. Šavuoti peetakse seitse nädalat pärast paasapühi ja ta on pärit kaugest paganlikust minevikust, mil tähistati lõikustänupüha.

Rukkimaarjapäev

Assumption of Mary

Rukkimaarjapäev on 15. augustil, kirikukalendris on see neitsi Maarja taevamineku ehk uinumise päev, õigeusu kirikukalendris ka Jumalaema Uinumise püha. Eesti rahvakalendri järgi pidi sel päeval vili saama külvatud, sageli oligi see rukkikülvi lõpuaeg.

Pühakutepäev

All Saints’ Day

Pühakutepäev 1. novembril leiab suuremat tähistamist roomakatoliku kirikus. Õigeusklikud tähistavad analoogset püha – kõigi pühade pühapäeva – pühapäeval pärast nelipühi, pannes sellega punkti ülestõusmispühade ajale. Laiemalt hakati kristlikus maailmas pühade päeva pidama 4. sajandil, kuid konkreetse aja – 1. novembri määras siiski alles paavst Gregorius III (731–741). Karl Suure Frangi keisriks saades (800. aastal) hakati püha tähistama suurejooneliste ettevõtmistega. Tänaseni on Portugalis, Hispaanias ja Mehhikos levinud komme tuua sel päeval tänuohvreid Jumalale. Prantsusmaal ostetakse esivanemaid meenutades lilli ning Poolas ja Saksamaal süüdatakse küünlad lahkunud lähedaste haudadel. Filipiinidel peetakse samas ka piknikku.

Jõulud

Christmas

Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27. detsembril. Eesti tänapäevases jõulukombestikus on liitunud kolm traditsiooni: Põhjala talvine pööripäev, kristlik Jeesuse Kristuse sünnipäev ning Lääne tarbimisühiskonna kommertsjõulud. Igal neist on oma kombestik ja sümbolid ning inimeste silmis on nende osatähtsus erinev: kes peab olulisimaks kinke ja kuuse ehtimist, kes muistset talvepüha ja kes jõulukirikus käimist. Inimesi, kes tahavad säilitada ühe või teise traditsiooni puhtust, on suhteliselt vähe ning nende seisukohad on tihti ägedalt vastandlikud. Näiteks võivad paganluse pooldajad nimetada jõule vanaks päikesepühaks, mille kristlased alles hiljem üle võtsid, samas võidakse jõulude tähistamist halvaks panna nii nende kristliku tausta kui ka kommertsialiseerumise tõttu. Teisalt on kristluses aeg-ajalt peetud jõulude tähistamist paganlikuks kombeks, mis õigele kristlasele kuidagi ei sobi. Uuem, 20. sajandi vältel juurdunud kaubanduslik jõulutraditsioon kipub endasse sulandama aga kõigi teiste tavasid ja sümboolikat.